Liigu edasi põhisisu juurde

Ringlussevõtt tähendab jäätmete ümbertöötlemist nende uuesti kasutuselevõtuks materjalidena. Näiteks plastpakendite jäätmetest saab valmistada mitmesuguseid uusi tooteid nagu pudeleid, karpe, torusid, tekstiile (nt fliismaterjali) ja palju muud.

Tableau embed – OlmejtmeteringlussevttEestijaEuroopaLiit
  • Olmejäätmete ringlussevõtt näitab küll positiivset arengut, kuid jäätmetes sisalduvate ressursside väärindamine vajab jätkuvalt tähelepanu. 

  • Jäätmete ringlussevõtu ja uuesti kasutamise eelduseks on nende liigiti kogumine. Olmejäätmete liigiti kogumine tagab jäätmematerjali parema kvaliteedi, andes seeläbi suurema võimaluse selle ringlussevõtuks. Kõige enam aitab eesmärkide saavutamisele kaasa just biojäätmete ja pakendijäätmete liigiti kogumine. Viimase riikliku sortimisuuringu suurimaks muutuseks oli biojäätmete osakaalu oluline vähenemine segaolmejäätmetes varasemalt 32%-lt 23%-ni. Loe edasi olmejäätmete liigiti kogumisest siit.

  • Eestis on olmejäätmete ringlussevõtu määr madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Jäätmete Raamdirektiiv seab sihttasemeks 55% alates 2025. aastast ja 60% aastaks 2030. EEA hinnangul võib 2025.a eesmärk jääda saavutamata kaheksal liikmesriigil, sealhulgas Eestil. Loe edasi varajase hoiatuse raportist.

Märksõnad: jäätmed, olmejäätmed, ringlussevõtt
Avaldatud: 11.03.2026 Uuendatud: 11.03.2026